Millised keeled tennisereketile valida?
Millised keeled tennisereketile valida?
Tennisemaailmas on levinud ütlus, et reketi jõuallikas on keeled. Selles ütluses peitub tõetera. Mängutunnetust mõjutab oluliselt see, millist tüüpi keeltega mängitakse, ja keelestuspinge, mida mõõdetakse kilogrammides ja mis jääb enamasti vahemikku 20–30 kg. Tänapäeval müüakse üha enam reketeid ilma keelteta. Põhjus on lihtne – nõnda saab iga mängija ise valida sobivad keeled ja pinge. Juhul kui ostetud reketil on keeled peal, on sageli soovitatav need ära vahetada, sest kuigi keeled võivad olla valitud mängija oskuste põhjal, ei pruugi tehasest tulnud reketil olla soovitud keelestuspinge. Lisaks mängib rolli ka aeg – aja jooksul muutuvad keeled pehmemaks, seega ostuhetkel ei pruugi pinge olla sama, mis see oli tehasest tulles. Keeli valides tuleks lähtuda keele elastsusest ja läbimõõdust. Reketile vastava keelestuspinge, mis sõltub eelkõige reketi raami tugevusest, on enamasti piiritlenud tootja.
Tennisekeeli tuleks vahetada sageli ja regulaarselt. Keelte vahetamise sagedus sõltub mitmest asjaolust – mängija tugevusest, mängu intensiivsusest, keele jämedusest, tennisepallist (mida raskem pall, seda rohkem keeled kuluvad), palli tabamisest (mida rohkem raamiga lööke, seda tõenäolisemalt keeled purunevad), niiskusest (naturaalkeeled, nt loomasoolest valmistatud keeled, kipuvad sagedamini katki minema). Üldine reegel on, et keeli tuleks vahetada vähemalt üks kord aastas, isegi kui need ei ole katki läinud, sest aja jooksul keele omadused, eriti just elastsus, muutuvad. Keeli mõjutab näiteks temperatuuri kõikumine, samuti väheneb pinge mängimise käigus. Keeli ei valita mitte ainult reketi järgi, vaid ka mängustiili ja isikliku eelistuse põhjal.
Keelte tüübid
Keeled erinevad nii materjali kui ka struktuuri poolest. Peamised materjalid, millest keeli valmistatakse, on polüester (vast kõige jäigemad keeled) ning sünteetilised ja nailonist keeled, mis on pehmemad. Kõige pehmemad, aga ka kõige kallimad, on naturaalkeeled, kuid need on ühtlasi ka kõige vähem vastupidavad. Struktuuri poolest võib keeled laias laastus jagada kaheks – ühekiulised ja mitmekiulised keeled. Neist viimased annavad hea pallitunnetuse ja on ühtlasi ka küllaltki vastupidavad. Nende kahe äärmuse vahele jääb aga palju eri variante – keeled, mille südamikku ümbritseb üks või mitu kattekihti, erikujulise (nt kuusnurkse) ristlõikega keeled või mitmest eri materjalist koosnevad keeled.
Keelestuspinge
Keelestuspinge mõjutab löögi kontrolli ja tugevust ning keele elastsust ja vastupidavust. Mida pehmem on pinge, seda elastsem on keel ja seda rohkem summutab see vibratsiooni. Tekib n-ö batuudiefekt – löögitugevus kasvab, aga kontroll väheneb. Tugevama pinge puhul tekib vastupidine efekt.
Keele läbimõõt
Läbimõõt mõjutab eelkõige keele tugevust ja elastsust. Seda mõõdetakse millimeetrites ja jääb vahemikku 1,05–1,4 mm.
Keele omadused läbimõõdu põhjal:
1. Mida jämedam on keel, seda vastupidavam see on. Ent vastupidavus tuleb löögi tugevuse, kontrolli ja tunnetuse arvelt.
2. Peenema keelega mängides on vähem vibratsiooni, lihtsam on teha tugevamat lööki, palli on lihtsam kontrollida ja tunnetus on parem.
Kui eesmärk on panna pall pöörlema, tasuks otsustada peenema keele kasuks, sest peenema keelega mängides on seda lihtsam teha. Keele läbimõõt mõjutab ka seda, milline keelestus (keelte arv) valida, sest peenema keelega sobib paremini tihedam keelestus.
Keele tundlikkus ja vastupidavus
Keele tundlikkus ja vastupidavus kipuvad olema pöördvõrdelises seoses – mida tundlikum keel, seda vähem vastupidav see on. Samas on tundlik keel elastsem ja annab parema tunnetuse. Kõige vastupidavamad on ühekiulised jämedad polüestrist keeled. Peened mitmekiulised ja naturaalkeeled on aga kõige tundlikumad. Kõik ettevõtted, kes tänapäeval keeli toodavad, on pidanud mingil määral tegema kompromissi tundlikkuse ja vastupidavuse vahel – ei ole võimalik pakkuda sellist keelt, mis oleks ühtaegu kõige tundlikum ja kõige vastupidavam.
Reeglid, mida keele valimisel järgida:
1. Peenema keelega on kergem panna palli pöörlema.
2. Pehme keel summutab vibratsiooni rohkem kui jäik keel.
3. Peenema või elastsema keelega on lihtsam teha tugevamat lööki.
4. Tihedama keelestusega sobivad paremini peenemad keeled.
5. Väiksemale raamile on soovitatav valida peenemad keeled.
6. Jäigale raamile ei ole soovitatav panna väga jäik ja jäme keel.
7. Karedad keeled panevad palli rohkem pöörlema.
8. Jäigad ühekiulised keeled on vastupidavamad.
9. Mitmekiulised keeled annavad parema tunnetuse, ent on vähem vastupidavad.
10. Pehmed keeled annavad löögile rohkem tugevust kui jäigad keeled
11. Tihedam keelestik, nt 18/20, annab parema kontrolli, kuid vähendab löögi tugevust ja palli on raskem pöörlema panna.
12. Hõredam keelestik, nt 16/19, annab löögile rohkem tugevust ja sellega on hõlpsam palli pöörlema panna, ent samas on raskem palli kontrollida.
13. Suurema reketipeaga on lihtsam palli pöörlema panna ja see andestab valetabamusi rohkem kui väiksem reketipea. Samas on raskem palli kontrollida.
14. Tugevam keelestuspinge muudab palli kontrollimise lihtsamaks, ent vähendab löögi tugevust, dünaamikat ja palli on raskem pöörlema panna.
15. Nõrgem keelestuspinge vähendab kontrolli. Samas on see tundlikum ja annab löögile rohkem tugevust.
16. Peenemad keeled summutavad rohkem vibratsiooni, seega koormus käele on väiksem. Samas mida peenem on keel, seda kergemini läheb see katki.
17. Mida jämedam on keel, seda paremini peab see vastu.
18. Pehmemad keeled on tundlikumad ja sellised keeled sobivad hästi neile, kellel esinevad probleemid küünarnuki, randme või õlgadega. Pehmed keeled annavad löögile rohkem tugevust, ent need ei pea nii hästi vastu.
19. Jäigemad keeled on vastupidavamad, aga tuimemad ning tugevamat lööki on nendega raskem teha.